Avaleht Kliinikumi preemia laureaat on emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos
Kliinikumi preemia laureaat on emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos Prindi
Kolmapäev, 17 Mai 2017 07:18

lk1 prof MaaroosEmeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos on erialalt gastroenteroloog ja perearst, kes astus Tartu ülikooli 1960. aastal, mille lõpetas 1966. a. Pärast lühiajalist töötamist Märjamaa haiglas, asus ta tööle gastroenteroloogia osakonda Erika haiglas ning jätkas aspirandina teadustööd selle haigla baasil. Sealtpeale on ta olnud seotud Tartu ülikooliga õppejõuna, arstina ja teadlasena. Tema kandidaadiväitekiri 1971. aastal käsitles kroonilise gastriidi ja peptilise haavandiga patsientidel rasva ning süsivesikute imendumishäirete seost peensoole limaskesta morfoloogiliste muutustega. Teemat jätkates jõudis H-I. Maaroos 1986. aastal esimesena Eestis Helicobacter pylori uuringuteni, mis päädis esimese selleteemalise meditsiinidoktori väitekirja kaitsmisega iseseisvunud Eestis aastal 1991. Tema eestvedamisel loodi Tartu ülikoolis erialadevaheline H. pylori uurimisrühm, mis on teinud koostööd mitmete teiste riikide uurimisrühmadega ning pälvinud ka rahvusvahelise tuntuse. Uurimissuuna rajamise eest sai emeriitprofessor riigi teaduspreemiad 1994. ja 2012. aastal.

 

1992. a valiti H-I. Maaroos Tartu ülikooli peremeditsiini professoriks ja peremeditsiini õppetooli juhatajaks pannes sellega aluse Eesti peremeditsiini koolkonnale. Panust märgati ka rahvusvaheliselt ning mitmed riigid kutsusid teda nii külalisprofessoriks kui ka korraldama õppetööd ja reforme. Tema teeneks on arstiteaduskonna residentuuri ümberkorraldamine Euroopa Liidu nõuetele vastavaks aastatel 1995–2000, mil ta oli arstiteaduskonna residentuuri prodekaan. Ta oli kliinikumi nõukogu liige aastatel 2000–2015. Eriala liidrina on ta kuulunud mitmetesse Eesti ja rahvusvahelistesse komisjonidesse, erialaliitudesse, aga ka ajakirjade toimetusse.

 

H-I. Maaroos on üks enimtsiteeritud Eesti kliinilistest arstiteadlastest, kes on juhendanud paljusid arstiteaduslikke doktoriväitekirju. Teda on tunnustatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni aasta naise tiitliga (1994), TÜ arstiteaduskonna medaliga (1995), Sotsiaalministeeriumi aukirjaga (1997), Punase Risti III järgu teenetemärgiga (2001), TÜ suure medaliga (2011), riigi teaduspreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (2012) ja tunnustuseks rahvusvahelise uurimustöö eest gastroenterolooga ja helikobakteri valdkonnas Marshall&Warreni medaliga (2015).


2012. asutas emeriitprofessor omanimelise stipendiumifondi üliõpilaste kliinilise teadustöö toetamiseks ning tänaseks on selle on pälvinud 5 stipendiaati.

 

Prof. emer Heidi-Ingrid Maaroos: Kliinikumi preemia on mulle väga oluline tunnustus. Olen olnud ülikoolihaiglaga seotud rohkem kui 50 aastat alustades arstiks õppimise esimestel aastatel nn oma üliõpilasena Toome kliinikus. Mul oli õnn õppida suurpärastelt õppejõududelt, arstidelt ja inimestelt nagu professor Kuno Kōrge, Kaljo Villako, Vello Salupere ja Nils Sachris. Toome kliinikus kogesin mitmekülgset kliinilist mõtlemist, teadusuuringute seost praktikaga ja veendusin, et arstina õnnestumiseks peab maailma laiemalt nägema. Õppejõuna ja doktorantide juhendajana olen neid väärtusi püüdnud edastada. Minu juhendatavad on oma tegevusega tõestanud, et see on korda läinud.

 

Mul on mitmeid häid kolleege ja neist suurima toetuse olen saanud uutest ideedest innustunutelt Marika Mikelsaarelt ja Tamara Vorobjovalt.

 

Kliinikumil on privileeg ülikoolihaiglana pakkuda arstiks õppimise ja teadustööga tegelemise keskkonda üliõpilastele, ise samal ajal õpetamisest õppides. Enese näitel võin kindlat väita, et just esimesed kogemused ja järgimist väärivad eeskujud kujundavad otsustavalt arstiks õppivat noort inimest ja mõjutavad teda kogu edaspidise elu jooksul.

 

Palju õnne Kliinikumi Lehe poolt!

 

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige on Kristjan Vassil

11. septembrist 2017 kuulub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.


Kristjan Vassil on sündinud 6. märtsil 1977 Tartus. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal (2006 BA) ning lõpetanud aasta hiljem kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe (2007 MA). Sellele järgnes haridustee Euroopa Ülikooli Instituudis poliitika ja sotsiaalteaduste erialal (2008 MRes), kus ta kaitses ka 2012. aastal ka oma doktoritööd, omandades poliitika ja sotsiaalteaduste teaduskraadi (2012 PhD).


Ta on töötanud Euroopa Ülikooli Instituudis õppeassistendina, olnud European Election Study uuringu kaaskoordinaator, European Democracy Observatory Eesti uurimisrühma juht, Robert Schuman Centre for Advanced Studies e-hääletuse uuringu kaasprojektijuht ja uurimisassistent. Alates aastast 2012 on ta Eesti Valimisuuringute juhtkomitee liige. Samast aastast on olnud Kristjan Vassil seotud ka Tartu Ülikooliga: töötades 2012–2014 riigiteaduste instituudis vanemteadurina (järeldoktorantuur) ja 2014–2015 riigiteaduste instituudis teadurina. Alates 2016. aastast on ta vanemteadur Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan.

 

Kristjan Vassili teadustegevuse põhisuundadeks on tehnoloogiauuringud, e-riigi majanduslikud ja käitumuslikud mõjud, masinõppe ja tehisintellekti kasutamine avalike e-teenuste prototüüpimisel, valijakäitumine, riigiteadused, poliitikateadused.

 

Kliinikumi Leht

 
Nefroloog Leelo Järve vastuvõtt Viljandis

Nefroloog Leelo Järv ootab oma vastuvõtule neeruprobleemidega patsiente. Vastuvõtt toimub ühel korral kuus Viljandi haigla ruumides. Palume eelnevalt registreeruda telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehe vahendusel. Vastuvõtt haigekassa tingimustel eeldab saatekirja.

 

Kliinikumi Leht

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.