PROJEKTI TUTVUSTUS
------------------------------------------------
TAUSTINFO
------------------------------------------------
SIHTGRUPP
------------------------------------------------
EESMÄRGID
------------------------------------------------
PROJEKTI ARSTLIKUD TEGEVUSED
------------------------------------------------
PROJEKTIS OSALEVAD ASUTUSED
------------------------------------------------
SPORDIMEDITSIINILISTE
TERVISEUURINGUTE
JUHIS

------------------------------------------------
AJAKIRJANDUSES
ILMUNUD MATERJALID

------------------------------------------------
KONTAKT
------------------------------------------------
VIITED
------------------------------------------------

PROJEKTI TUTVUSTUS

Spordimeditsiini ülesanded

Kehaline aktiivsus ja sportimine on terviseedenduse ja haiguste
ennetuse olulised vahendid. Kehalisele võimekusele mittevastava
koormusega ja avastamata terviseprobleemidega treenimise
tagajärjel võivad tekkida tõsised tervisekahjustused (näiteks südame-
veresoonkonna või tugi-liikumis süsteemi kahjustused)
või ka äkksurm.

Kehalise aktiivsusega seotud vigastuste ja haiguste diagnostika,
ravi, ennetuse ja taastusraviga ning terviseedendusega tegeleb
spordimeditsiin, mis on multidistsiplinaarne  meditsiinieriala.

Spordimeditsiini peamised tegevusvaldkonnad on:

  • väheliikuvast elustiilist tingitud krooniliste haiguste ennetamine,
  • spordimeditsiiniliste terviseuuringute läbiviimine,
  • toidulisandite ja farmakoloogiliste ainete kasutamise ning
    dopingukontrolli eetilised, meditsiinilised ja juriidilised aspektid,
  • invaspordi meditsiinilised aspektid,
  • sportlaste reisimisega ja
    aklimatiseerumisega seotud probleemid,
  • spordimeditsiinialane teadus- ja arendustegevus.

Spordimeditsiiniline terviseuuring

Suuremate kehaliste koormustega sportimist alustada soovivatel ning
regulaarselt ja intensiivselt treenivatel inimestel (sh noorsportlastel)
on soovitav läbida kompleksne arstlik terviseuuring, mille eesmärgiks
on:

  • eluohtlike ja/või puudeid põhjustavate  seisundite
    väljaselgitamine,
  • haigus - ja traumaeelsete seisundite avastamine,
  • vereringe riskifaktorite kindlakstegemine,
  • ülekoormuse ennetamine,
  • tervisliku seisundi ja vajadusel kehalise võimekuse hindamine.

Noorsportlaste  tervisekontrolli sihtgruppi kuuluvad kuni 19aastased
noored (k.a.)
, kes treenivad (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele. Alla 3 treeningkorra nädalas treenivad noorsportlased kuuluvad jälgimisele perearsti poolt tavatervisekontrolli käigus („Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend“, Eesti Haigekassa, 30.09.2009).

 

Üldine noorsportlaste tervisekontrolli eesmärk on tagada iga sportlase
tervis ja ohutus
nii treeningutel kui võistlustel. Laste ja noorte osalemine
intensiivses treeningus ja  ka võistlusspordis  on suurendanud oluliselt
vajadust tervisliku seisundi järelevalve järele.