PROJEKTI TUTVUSTUS
------------------------------------------------
TAUSTINFO
------------------------------------------------
SIHTGRUPP
------------------------------------------------
EESMÄRGID
------------------------------------------------
PROJEKTI ARSTLIKUD TEGEVUSED
------------------------------------------------
PROJEKTIS OSALEVAD ASUTUSED
------------------------------------------------
SPORDIMEDITSIINILISTE
TERVISEUURINGUTE
JUHIS

------------------------------------------------
AJAKIRJANDUSES
ILMUNUD MATERJALID

------------------------------------------------
KONTAKT
------------------------------------------------
VIITED
------------------------------------------------

PROJEKTI TAUSTINFO

Sportimine ja haigused

Erinevate Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tehtud uuringute andmetel saab terviseuuringu tulemuste alusel  sportimiskeelu 0,3 - 1,3% lastest ning 3,2-13,9%-l võib leida sportimist piiravaid tervisehäireid, mis vajavad täiendavaid uuringuid ja ravi (Preparticipation Physical Evaluation, 2005).

Eelpool nimetatud tulemusi kinnitab ka Tartu Ülikooli Kliinikumis tehtud uurimistöö Eesti noorsportlaste kohta 2007. aastal. Uuriti 877 noorsportlast ning selgus, et  18 (2,1%) noorsportlast sai sportimiskeelu ning 126 (14,4%) vajas täiendavaid uuringuid ja ravi. Peamiselt olid tervisehäired seotud südameveresoonkonnaga (104-l lapsel - 11,9%): arteriaalne hüpertensioon oli 14-l, äge müokardiit 5-l,
südame rütmihäired ja juhtehäired 5-l (sh WPW sündroom 3-l), hüpertroofiline kardiomüopaatia 1-l ning mitraalklapi prolaps 5-l lapsel. Koormusastma leiti 5-l (0,6%) ja tugi-liikumissüsteemi haigused
18-l (2,1%) noorsportlasel. Rauapuudusaneemia avastati 16-l (1,8%) uuritaval.  Need tulemused kinnitavad veenvalt tervisliku seisundi hindamise vajadust ja olulisust nii haiguste kui ka äkksurma
ennetamisel noorsportlastel  (Mägi A, Maaroos J. The preparticipation screening of children and young athletes. Medicina Sportiva 2007; 3: A134. 5th European Sports Medicine Congress, October 10-14, 2007, Prague, Czech Republic).


Sportimine ja äkksurm

Südame-veresoonkonna patoloogiast tingitud noorsportlaste äkksurmade registrit ja täpset statistikat Eestis paraku ei ole. Parim vastav uuring pärineb Itaaliast, kus südame-veresoonkonna haigustest
tingitud äkksurmade esinemissagedus aastas on 2,1 juhtu 100 000 sportlase kohta (Corrado D, Basso C, Rizzoli G, Schiavon M, Thiene G. Does sports activity enhance the risk of sudden death in adolescents and young adults? J Am Coll Cardiol 2003; 42: 1959-1963). USA-s on üheks peamiseks noorte sportlaste äkksurma põhjuseks hüpertroofiline kardiomüopaatia (Maron BJ. Sudden death in young athletes. New Engl J Med 2003; 349: 1064-1075).

Euroopas on parema südamevatsakese kardiomüopaatia (arütmogeenne parema südamevatsakese düsplaasia22%-l juhtudest äkksurma põhjuseks alla 35aastastel sportlastel (Corrado D et al. Cardiovascular pre-participation screening of young competetive athletes for prevention of sudden death: proposal for common European protocol. Consensus Statement of the Study Group of Sport Cardiology of the Working Group of Cardiac Rehabilitation and Exercise Physiology and the Working Group of Myocardial and Pericardial Diseases of the European Society of Cardiology. E Heart J 2005; 26: 516-524).