SPORDIMEDITSIINILINE
TERVISEUURING

------------------------------------------------
- MIKS?
------------------------------------------------
- KELLELE?
------------------------------------------------
- MILLAL?
------------------------------------------------
- KUS?
------------------------------------------------
MIDA PEAB TEADMA
TERVISEUURINGULE
TULLES

------------------------------------------------
MIDA PEAB TEADMA
VASTUVÕTULE
REGISTREERIMISEL

------------------------------------------------
TREENERI ÜLESANDED
------------------------------------------------
KEHALISE VÕIMEKUSE
HINDAMINE

------------------------------------------------
SPORDIMEDITSIINILISE
TERVISEUURINGU
KÜSIMUSTIK

------------------------------------------------

KEHALISE VÕIMEKUSE HINDAMINE

Terviseuuringul teostatakse EKG koormustest (vastavalt spordialale
kas veloergomeetril, liikurrajal või sõudeergomeetril) noorsportlastele,
kelle treeningtundide kestus on 5 ja enam treeningkorda (sh võistlused) nädalas või
esinevad terviseprobleemid (mis ilmnevad eelneval küsitlusel,  küsimustikus, läbivaatusel või EKG-s),  mille puhul on näidustatud
koormustesti läbiviimine.

EKG koormutest teostatakse:

  • südame–veresoonkonna kohanemisprotsesside hindamiseks
    ja varjatud patoloogiate avastamiseks
  • rahuolekus leitud südame-veresoonkonna kõrvalekallete
    täpsustamiseks
  • üldise ja maksimaalse töövõime määramiseks
  • taastumisprotsesside hindamiseks
  • bronhiaalastma ja pingutus(koormus) astma sümptomite
    provotseerimiseks

Koormustesti  valik sõltub eesmärkidest, mida uuritakse, uuritava
tervislikust seisundist ja füüsilisest võimekusest.


Uuringud, mille eesmärk on ainult kehalise võimekuse hindamine
ning andmete kogumine treeningute planeerimiseks, ei kuulu
ravikindlustusest rahastatavate uuringute hulka ning selleks peab
vahendid leidma kas spordiklubi või lapsevanemad.


NB! Samas on ka sellisel juhul baasuuringud (spordiarsti vastuvõtt, 
läbivaatus, EKG,spirograafia) rahastatud Haigekassa poolt ning
spordiklubi või lapsevanemate kanda jääb ainult 
 täiendava 
(meditsiinilise näidustuseta) uuringu maksumus.

Koormustesti jooksul jälgitakse sportlase organismi koormusega
kohanemist
astmeliselt tõusva koormuse puhul, kusjuures toimub
pidev südame töö monitoorimine elektrokardiograafia (EKG) abil,
veloergomeetrilise koormustesti ajal registreeritakse ka vererõhk
igal koormusastmel. Vastupidavusalade sportlastel teostatakse
lisaks hapnikutarbimise kompleksuuring.


Saadud andmete põhjal hinnatakse sportlase südame-vereringe
süsteemi kohanemist koormusega ning antakse hinnang kehalisele
võimekusele
. Kehalist võimekust iseloomustatakse järgmiste näitajate
abil:

  • PWC170 (W; W/kg) – lühend tuleneb inglise keelsest väljendist
    physical(P) work (W) capacity (C) [kehaline töövõime] ning näitaja
    väljendab kehalist töövõimet submaksimaalsel koormusel;
    näitab kehalist töövõimet südame löögisagedusel (SLS) 
    170 lööki/minutis (submaksimaalsel koormusel).Test põhineb
    seaduspärasustel, et SLS suureneb lineaarselt kehalise
    koormuse võimsusega SLS-ni 170 lööki/minutis. Mida suurem
    on aeroobne võimekus, seda suurem on vastav näitaja.

     
  • F I -  füüsilise võimekuse indeks, kus arvutatakse kogu tehtud
    töö hulk ühe kehamassi kilogrammi kohta (A)  ja leitakse 3 minuti taastumispulsi (TPS) summa.

    FI = A  x 1000 /TPS

    Mida suurem on tehtud töö hulk ja mida kiirem on SLS taastumine
    koormusjärgselt, seda suurem on FI töövõime näitajana.


     
  • Koormustaluvus (W/kg) – kehaline töövõime maksimaalkoormusel. 
     
  • VO2max - maksimaalne hapnikutarbimine. Hapnikulagi näitab
    suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada intensiivsel 
    koormusel. VO2max  sõltub südame-veresoonkonna ja
    hingamissüsteemi funktsionaalsest reservist,  st võimest
    koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja t
    öötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel.
    Samuti sõltub VO2max lihaste võimest omastada verega
    transporditavat hapnikku.

     
  • Anaeroobne lävi (AnL) - selle all mõistetakse kehalise koormuse
    intensiivsust , mille puhul laktaadi kontsentratsioon veres tõuseb
    tasemeni 4 mmol/l, st aeroobne ainevahetus  ei suuda enam
    lihastööd  kindlustada ja lülitub töösse anaeroobne ainevahetus.

    Anaeroobse läve ületamisel hakkab töötavates lihastes ATP
    taastootmisel domineerima anaeroobne süsteem, mille
    tulemusena laktaadi kontsentratsioon lihastes ja veres
    kiiresti kasvab.

    Vähese ja mõõduka kehalise aktiivsusega inimestel regulaarsete treeningutega alustamisel  paraneb jõudsalt VO2max, mis jõuab
    teatud aja pärast  platoole ja jääb treeningute jätkudes
    võrdlemisi stabiilseks. Kuid anaeroobse läve tõus jätkub
    treeningul veel pikaajaliselt pärast seda, kui VO2max enam
    märgatavalt ei muutu. Seetõttu annab AnL määramine lisaks
    VO2max-le olulist informatsiooni sportlase aeroobse töövõime
     monitoorimisel.

    Anaeroobne läve määramine on oluline treeningkoormuste
    doseerimisel, võimaldades optimeerida nende intensiivsust ja mahtu.