Avaleht MAMMOGRAAFIA NÄIDUSTUSED

Kontaktandmed

SA TÜ Kliinikum Radioloogiakliinik

L. Puusepa 8, G.1.R
51014 TARTU

Registratuur E-R kl 8-17

tel: +372 7318 377

Info ja reg mammograafiale E-R kl 8-16

tel: +372 7319 411

Ülemõde tel: +372 7318 370

Kliiniku juhataja tel: +372 7318 300

e-post: radioloogia@kliinikum.ee

Vaata kaarti

MAMMOGRAAFIA NÄIDUSTUSED Prindi
 

Lähtuvalt rinnavähi esinemissagedusest erinevates vanuserühmades (ligi 70% rinnavähi haigetest on üle 50-aastased, alla 9% on kuni 40-aastased) on välja töötatud näidustused mammograafia profülaktiliseks teostamiseks:
alla 25-aastased naised

-profülaktiline mammograafia ei ole näidustatud

25-29-aastased naised

-ainult kliiniliselt kahtlustatava maliigse protsessi korral

30-39-aastased naised

-rinnakaebuste korral

40-aastased naised

-võib teha nn "alusmammogrammi"

40-49-aastased naised

-riskirühmades 1-2 aasta järel
-teistel- rinnakaebuste korral

50-62-aastased naised

-iga kahe aasta järel (sõeluuringute valikrühm)

Premenopausis naistel teostatakse mammograafiline uuring ainult menstruaaltsükli esimeses pooles (s.o 1. ja 2. nädalal) ning uuringut ei teostata tsükli teises pooles (s.o 3. ja 4. nädalal). Parim aeg uuringu teostamiseks on kohe pärast menstruatsiooni.

Mammograafia on näidustatud, kui:

esinevad pikaajalised kaebused rindade valulikkusele

ebamugavustunded

eritus nibust

patsient on leidnud ise sõlme või tihedama ala rinnanäärmes

on plaanis alustada hormoonasendusraviga

naine kuulub riskigruppi (perekonnas on esinenud rinnanäärmete ja/või suguelundite pahaloomulisi kasvajaid)

vanem kui 40 aastat, on soovituslik teha nn "alusmammogramm".

ARTEFAKTID

Mammogrammidel võib esineda väga erinevaid artefakte. Suur osa artefaktidest on kergesti ära tuntavad ega põhjusta diagnostilisi probleeme. Kuid esineb artefakte, millised võivad anda valepositiivseid või valenegatiivseid diagnoose.

Tegurid, mis põhjustavad artefakte, võivad olla tingitud ilmutusautomaadist, radioloogiatehnikust, mammograafia aparaadist või patsiendist.

Erinevatest faktoritest põhjustatud artefaktide vältimine on väga oluline ja seetõttu on tähtis ka patsientidele protseduuri käigu ning olemuse selgitamine.

PATSIENDIST TINGITUD ARTEFAKTID

Patsiendist tingitud artefaktid võivad olla põhjustatud patsiendi liigutamisest ülesvõtte teostamise ajal või igasugustest lisaesemetest nagu näiteks teised kehaosad, ehted, riided, juuksed, implantaadid, võõrkehad või nahal olevad ained.

Mõned deodorandid, kreemid, puudrid ja salvid sisaldavad röntgenkontrastseid komponente, nagu tsink, alumiinium ja magneesium, mis simuleerivad mammorgammil kaltsifikaate. Seetõttu on vajalik, et naine ei kasutaks enne mammograafia teostamiset deodoranti või kehapuudrit

Farmatseutiliste ainete kasutamine võib põhjustada rindades läbipaistmatu pseudomassi teket. Mammogrammil on näha halvasti määratletav piirkond, tavaliselt mediolateraalses projektsioonis. Mammograafiat teostav radioloogiatehnik peab jälgima, et kõik farmatseutilised ained, millega võib olla kaetud uuritav piirkond, tuleb enne ülesvõtte teostamist nahapinnalt eemaldada. Lisaks röntgenkontrastsete komponentide sisaldusele võib salvi ja nahapinna vahele jääda ka õhumull, mis samuti tekitab ülesvõttele artefakte.

Palju artefakte on põhjustatud lisa objektidest. Sellised artefaktid on hõlpsasti identifitseeritavad. Nendeks objektideks võivad olla patsiendi teine rind, õlg, lõug, nina, sõrmed, rasvkude, ehted või prillid. Juustest põhjustatud artefaktid võivad olla nähtavad valgete kõverjoontena või simuleerida kaltsifikaate ja neid on raskem ära tunda. Juuste artefaktid on tavaliselt kraniokaudaalsel projektsioonil.

Riietest põhjustatud artefaktid on üldjuhul kergesti ära tuntavad, kuid vahel võivad simuleerida rebenenud rinna implantaati.

Südame stimulaatorid, kateetrid jne – need kõik takistavad adekvaatset visualiseerimist ja rinna kompressiooni, tavaliselt aksillaarsel osal mediolateraalsel projektsioonil.

Võõrkehad, mis võivad põhjustada artefakte: lubjastunud õmblusmaterjal, metallklipsid, jääksilikoon varasemast implantaadi rebendist jne. Tätoveeringud ei ole tavaliselt mammogrammil nähtavad, kuid kui värvaine, mida kasutatakse tätoveerimisel, satub lümfiteetesse, võib see olla mammogrammil nähtav.

Tugeva küfootilise või paralüüsiga patsiendi puhul võib tekkida positsioneerimise viga.

Töös kasutasin erinevaid materjale erinevatelt autoritelt, kuid kõik autorid on siiski ühesel seisukohal – mammograafia sõeluuring omab väga suurt tähtsust rinnavähki suremuse vähendajana.

Rinnavähi patsiendi prognoos sõltub sellest, kui suur on kasvaja tema avastamise hetkel ja kui palju on ta levinud. Vähi diagnoosimine võimalikult väikese ja lokaalsena parandab prognoosi. Rootsis läbiviidud uuringute alusel langes sõeluuringurühmas suremus 50%, võrreldes uuringutest kõrvale jäänute rühmaga. Kartsinoomi diagnoosimine varajases staadiumis võimaldab lisaks säästvale lõikusele parandada ka patsiendi elustiili.

Eestis on rinnavähk naiste pahaloomuliste kasvajate hulgas esinemissageduselt esikohal, moodustades 18% kõigist pahaloomulistest kasvajatest. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti Vähiregistri andmetel rinnavähi esinemissagedus suurenenud 32%. Igal aastal diagnoositakse Eestis umbes 500 uut rinnavähi juhtu, kusjuures 42% nendest on diagnoosimise momendil haiguse III ja IV staadiumis ning ainult 16% on 0 ja I staadiumis.

Rinnavähi ravi efektiivsus ja patsientide elulemus sõltub suurel määral haiguse staadiumist diagnoosimise momendil.

Standardiseeritud elulemusuuringute (EUROCARE, 1991) andmetel on rinnavähi haigete 5 aasta elulemus Eestis 58% (Soomes 72%).

Eestis suureneb rinnavähki haigestumus pidevalt ja on kõrgeim vanusegrupis 41-69 aastat. Vanusegrupis 41-50 aastat on rinnavähi esinemine sage. Vanusegrupis 51-69 aastat on esinemine kõige sagedam.

Esmajuhte avastati: 1994. aastal 508, 1998. aastal ca 600

Varajaste muutuste avastamine parandab oluliselt haiguse ravivõimalusi ja prognoosi.

Oluline on tõsta naiste probleemiteadlikkust perearstide, naistearstide ja terviseteabe teenistuse abil, et tagada regulaarne enesejälgimine, õigeaegne spetsialisti juurde pöördumine ja teadlik osalemine korraldatavates sõeluuringutes. Esmatasandil või sõeluuringutel avastatud rinnanäärme muutuste iseloomu täpsustamiseks on vajalik suunata patsient täiendavatele uuringutele eriarsti juurde.

Mammograafia ülesvõtete kvaliteet ja sellest tulenev rinnanäärme patoloogiate õigeaegne diagnoosimine sõltub mitmetest asjaoludest.

Oluline on, et mammograafiline uuring teostataks premenopausis naistel ainult menstruaaltsükli esimeses pooles (s.o. 1. ja 2. nädalal). Parim aeg uuringu teostamiseks on kohe pärast menstruatsiooni. Tähtsal kohal on radioloogiatehniku suhtlemisoskus patsiendiga, et patsient oleks rahulik ja lõõgastunud, sest sellest sõltub korrektne positsioneerimine.

Deodorantide ja kehapuudrite kasutamine enne uuringut ei ole soovitatav, kuna paljud deodorandid ja kehapuudrid sisaldavad röntgenkontrastseid aineid, mis tekitavad röntgenfilmile artefakte ja seega võivad mõjutada uuringu tulemust.

Artefakte tekitavad ka staatiline elekter, pimiku mittevastavus nõuetele, vead ilmutusautomaadi juures, vale temperatuur, valesti või halvasti segatud kemikaalid, kassetti halvasti paigutatud film, katkine kassett, vigastatud kõvendusekraan, sõrmejäljed filmil, nõuetele mitte vastavalt säilitatud film.

Enamik neist artefaktidest on kergesti identifitseeritavad ega põhjusta diagnostilisi probleeme. Mõningad aga võivad olla põhjuseks valepositiivsetele või valenegatiivsetele diagnoosidele. Radioloogiaõed peavad omama põhjalikke teadmisi artefaktidest ja igal võimalusel neid vältima.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, radioloogiakliinik, L. Puusepa 8 51014 telefon 731 9411, Tartu, e-post radioloogia@kliinikum.ee