Avaleht Südame- ja veresoonte kateeteruuringud

Kontaktandmed

SA TÜ Kliinikum Radioloogiakliinik

L. Puusepa 8, G.1.R
51014 TARTU

Registratuur E-R kl 8-17

tel: +372 7318 377

Info ja reg mammograafiale E-R kl 8-16

tel: +372 7319 411

Ülemõde tel: +372 7318 370

Kliiniku juhataja tel: +372 7318 300

e-post: radioloogia@kliinikum.ee

Vaata kaarti

Südame ja veresoonte kateteriseerimine Prindi

Parema südamepoole uurimiseks viiakse punktsiooni või väikese lõike abil kubemeveeni, harvem käeveeni kaudu kaudu paremasse vatsakesse ja sealt edasi kopsuarterisse peenike elastne plastiktoru (kateeter). Südame eri osades mõõdetakse vererõhk ja vajadusel määratakse vere küllastatus hapnikuga.

Südame vasemate õõnte, suurte arteritüvede ja südame pärgarterite uurimisel kasutatakse kateetri sisseviimiseks reie-, harvem käearterit. Juhul, kui valitud arter osutub kitsaks või looklevaks ja kateetri edasiliikumine on raskendatud, valitakse teine veresoon.

Südame pärgarterite uuringul ehk koronarograafial viiakse kateeter pärgarteri suistikku ja tehakse eri suundades rida ülesvõtteid.

Kateeteruuringutel tehakse südameõõned ja veresooned nähtavaks röntgenikiirtes varjuandva kontrastainega, mille süstimise ajal tekib kuni mõned sekundid kestev kuumatunne.

Protseduur kestab tavaliselt 1 kuni 2 tundi ja teostatakase spetsiaalses röntgenaparatuuriga varustatud ruumis.

 

Ohud. Uuring on seotud võimalike riskidega ja võib põhjustada komplikatsioone.

Sagedaseim tüsistus on kateetri sisseviimise kohal tekkiv verevalum ( hematoom ). Harvem võib veresoon sellel kohal sulguda või tekkida arteri vigastus, mille kõrvaldamiseks on vajalik kirurgiline ravi.

Raskeid tüsistusi esineb harva, kuid võimalikud on südamelihase infarkt, halvatus, suurte veresoonte kihistumine, allergilised reaktsioonid ja isegi surm.

Südame rütm võib aeglustuda, muutuda ebaregulaarseks või seiskuda. Need rütmihäired on tavaliselt ravitavad. Rasked rütmihäired, mis kiiret elekterravi nõuavad, esinevad harva. Uuringuruumis on selleks alati käepärast vajalik aparatuur ja ravimid.

Kontrastainele reageerib osa patsiente kiiresti mööduva iivelduse või okseärritusega. Pärast kontrastuuringut tekkiv nahasügelus vajab harva ravi.

Patsiendi raske üldseisund ja südamepuudulikkus suurendavad tüsistuse riski.

Personal püüab igati tagada uuringu ohutuse.

Täpsemat infot saate angiograafia osakonnast L. Puusepa t.8, Tartu 51014, kontakttelefon 7318 483

konver1

 

Koronaarangioplastika ehk südame pärgarterite laiendamine

Südame pärgarterite laiendamine ( koronaarangioplastika ) on sarnane protseduur südame ja veresoonte kateteriseerimisega, mis kasutab ballooniga tipnevat kateetrit ahenenud pärgarterite laiendamiseks, et parandada südame verega varustamist.

Ohud. Riskid ja tüsistused on sarnased p.1 kirjeldatutega.

Koronaarangioplastika võib tüsistuda ravitava soone ahenemise või sulgusega, mis mõnikord vajab erakorralist koronaarkirurgilist operatsiooni.

Risk on ka südamelihase infarktiks ning isegi surmaks.

Samuti on võimalus, et ahenemist ei ole võimalik laiendada, või et edukalt laiendatud arter aheneb uuesti ja vajab korduvat koronaarangioplastikat lähema 6 kuu jooksul.

Umbes 70-75% juhtudest vajab laiendatud koronaararteri sein toetuseks metallvõrku ( stenti ), mis toob kaasa vajaduse täiendava vere hüübimist mõjutava ravimi manustamiseks ca 6 nädala jooksul.

Protseduurile järgnevat rezhiimi selgitatakse Teile protseduuri käigus hiljem. Rezhiim sõltub arterisse sisenemise kohast ja viisist.

Täpsemat infot saate angiograafia osakonnast L. Puusepa t.8, Tartu 51014, kontakttelefon 7318 483